Raga-rocki silmapaistvaim esindaja oli inglane John McLaughlin (1942), keda ühtlasi peetakse kõigi aegade suurimaks kitarrivirtuoosiks rockmuusikas. Õppinud viiuldajast ema innustusel juba lapsena mängima viiulit ja klaverit, sai ta 11-aastaselt bluusi kaudu tõuke kitarrimängu õppimiseks. Sellal, kui teised temavanused põdesid rock'n'rolli palavikku, harjutas John McLaughlin dzässiimprovisatsiooni ja oli juba 16-aastaselt elukutseline muusik. Mänginud laulja Georgie Fame'i (1943) saatebändis ning Brian Augeri ja Graham Bondi ansamblites, astus ta 1968. aastal koostöösse USA dzässmuusikutega, tehes heliplaate koos trummar Tony Williamsi (1945) bändiga Lifetime ning trompetist Miles Davise ja tenorsaksofonist Wayne Shorteri (1933) ansamblitega. 1969. aastal langes John McLaughlin hinduismi mõju alla ja loobus vastavalt selle usundi keeldudele liha söömisest ning uimastite, alkoholi ja tubaka tarvitamisest. Ühtlasi võttis ta uueks nimeks Mahavishnu. Järgmisel aastal ilmus temalt sooloalbum "Devotion", mängitud erilisel kahe kaela ja kokku 18-keelelisel kitarril. Aastail 1971-1974 äratas suurt tähelepanu dzäss-rocki viljelenud kvintett The Mahavishnu Orchestra, mille nelja esimest LP-d osteti kahekümne miljoni dollari eest. Kvintetti kuulusid peale McLaughlini viiuldaja Jerry Goodman (1943), klahvpillimängija Jan Hammer (1948), basskitarrist Rick Laird (1941) ja trummar Billy Cobham (1944). Mainitud koosseis lagunes, kuna mängijais olevat tekkinud protest ansamblijuhi messiasliku käitumise vastu. Sama nime all formeeritud uues koosseisus paistis silma viiuldaja Jean-Luc Ponty (1942). Suurt menu saavutas koos Londoni sümfooniaorkestriga plaadistatud LP "Apocalypse", kuigi kriitika seda paris üksmeelselt ei tervitanud. Süvenedes üha enam hinduismi kultusefiguuri rolli, lõpetas McLaughlin ka selle grupi tegevuse ja asutas raga-rocki viljeleva ansambli Shakti, mis oli väga lähedane india klassikalise muusika põhimõtetele. Praktiseerides seal ainult akustilist muusikat, rõhutas McLaughlin tagasipöördumist elektrikitarri juurde 1978. aastal tehtud LP-ga "Electric Guitarist", millel tema kaaslasteks on silmapaistvad dzässmuusikud. Ühtlasi oli ta loobunud ka Mahavishnu-nimest. Et ta aga akustilist kitarri polnud unustanud, näitab tema trio Super Guitars koos Paco de Lucia ja Larry Coryelliga (viimase asemel ka Al Di Meola ja Christian Escoude).

Valter Ojak””r